Tere tulemast Kuldvasika Klubi koduleheküljele

Otsustasin Kuldvasika Klubi luua selleks, et saaksid oma rahaasjadega paremini hakkama, et sa oskaksid raha mõistlikumalt kasutada ja et sa oleksid õnnelikum.

 

Kristjan-Olari Leping

 

 

Kas üks töökoht on hea lahendus?
 
Suurem osa inimestest töötab ainult ühes ettevõttes või asutuses ning neil on üks töökoht. Nad saavad palka üks kord kuus ja väga paljudel töötajatel on see palganumber erinevatel kuudel sama suurusega. Tööaeg on kindalt piiritletud, töö- ja vaba aeg on üksteisest lahutatud. Tööandja ütleb töötajale, mida tal on vaja teha ja töötaja täidab need ülesanded. Täiendavaid tulusid töötajal ei ole. See, kui palju töötaja raha kulutada saab, sõltub sellest, palju palka makstakse. Kuu lõpuks on palgaraha tavaliselt ära kulutatud ning muid sissetulekuallikaid töötajal ei ole.
 
Tundub ju et on lihtne ja muretu elu? Töötaja ei pea kuigi paljude asjade pärast muretsema ja saab keskenduda sellele, et täidab korralikult ülemuse poolt antud ülesandeid. Aga mis juhtub siis, kui organisatsioonil, kus see inimene töötab, ei ole enam vaja sellist tüüpi tööülesandeid. Siis pole ka seda töötajat enam vaja ning temale palga maksmine muutub mõttetuks. Tulemuseks on see, et töötaja kaotab töö. Kui inimese sissetulek tuleb ainult ühest töökohast, siis tähendab see inimesele sissetuleku kaotust. Muidugi on olemas töötuskindlustus ja sotsiaaltoetused, mis teatud ulatuses võimaldab inimesel tulusid teenida, kuid ikkagi tähendab töö kaotus väga olulist sissetulekute vähenemist.
 
Aga kui inimesel oleks mitmeid erinevaid sissetuleku allikaid? Siis juhul, kui ühest kohast enam raha ei tuleks, säiliksid tulud teisest allikast. Näiteks, kui inimesel on kaks töökohta, siis on rahaline kaotus ühe töökoha kaotusest suhteliselt väiksem.
 
Mitme erineva sissetulekuallika omamist võib käsitleda kui riskide hajutamist. Näiteks mõistlik investor ei paiguta kogu oma raha ainult ühe ettevõtte aktsiatesse, vaid ta ostab mitme ettevõtte aktsiad, et riske vähendada. Kui ühe ettevõtte aktsiate hind langeb, siis juhul kui teiste aktsiate hinnad tõusevad, siis need vähendavad esimesest ettevõttest tulenevat kahjumit. Töö kaotamist võib võrrelda aktsiatesse investeerimise puhul kui ühe ettevõtte pankrotistumist, mille korral nimetatud aktsia hind langeb nulli. Kui investor oleks ostnud kogu raha eest pankrotistunud ettevõtte aktsiaid, siis oleks ta kaotanud kogu oma vara, kui aga sellesse ettevõttesse tehtud investeeringu osatähtsus oli näiteks 10%, siis sellisel juhul on investori portfelli väärtus vähenenud ainult 10% võrra.
 
Olen ise viimaste aastate jooksul töötanud mitmetes erinevates organisatsioonides. On tulnud ette ka juhtumeid, kus ühes kohas on töö lõppenud. Tänu sellele, et teistest töökohtadest on sissetulek säilinud, ei ole see väga suur probleem olnud. Lisaks sellele on mitmete erinevate asjadega tegelemine huvitavam, sest see pakub rohkem vaheldust ning annab võimalust töötada koos paljude erinevate inimestega. Mul on mitmeid tuttavaid, kes on täna majanduse olukorra halvenemisele viimaste kuude jooksul oma töö kaotanud, kuna nad on saanud sissetulekuid vaid ühest kohast, siis see situatsioon on see tekitanud neile suuri rahalisi raskuseid.
 
Mitu erinevat töökohta ei pea tähendama tingimata seda, et peaks töötama ajalistelt kauem. On hea, kui sinu teine või kolmas töö oleksid aja- ja kohapaindlikud, et saaksid ise valida kus ja millal nendega tegeleda. Sellisel juhul võib olla võimalik, et saad kasutada oma ühes töös tekkivaid seisakuid ja ooteaegasid teiste tööde tegemiseks. Niimoodi tõstad sa oma töö tootlikkust ja saad sama ajaga teenida rohkem kui vaid ühes kohas töötades. Mul endal on olnud põhiliseks töökohaks ülikoolis õppejõu töö, samas aega, millal ma parajasti loenguid ei pea, olen kasutanud mitmete uuringute ja projektide tegelemiseks, mis on andnud täiendavat tulu.
 
Isegi kui sulle üldse ei meeldi see mõte, et peaksid korraga töötama mitme asja kallal, siis vähim, mida sa tegema peaksid, on see, et mõtlema enda jaoks välja selle, mida hakkaksid sa siis tegema, kui sa oma praeguse töökoha kaotad. Isegi siis kui praegune töökoht tundub väga turvaline, on kasulik tegeleda uute töövõimaluste otsimisega. Olukord majanduses võib alati muutuda ja ükski töökoht iseenesest ei ole 100% kindel.

 

Ettevõtja vajab mitmekülgset haridust
 
Maailmas valitseva majanduskriisi ületamine sõltuv suuresti sellest, kas leidub ettevõtjaid, kes suudavad muutustega kaasa minna. Järgmise aasta jooksul lõpetavad tegevuse ilmselt päris paljud olemasolevad ettevõtted. See loob võimaluse uutele ettevõtetele ja ettevõtjatele. Viimased sada aastat on olnud eelkõige palgatöötajate sajand, sest ettevõtjate osakaal rahvastikus on olnud suhteliselt väiksem kui varasematel sajanditel. Paarsada aastat tagasi olid näiteks kõik käsitöölised ja vabad talupojad ettevõtjad. Nüüd võib see muutuda, kuid ettevõtlusaktiivsuse kasv tulevikus sõltub suuresti sellest, kui suur osa kõrgkooli lõpetavatest noortest asub tegutsema ettevõtjana. Selleks vajavad noored vastavat haridust.
 
Ettevõtjad ei ole reeglina inimesed, kellel on ühes kitsas valdkonnas väga põhjalikud teadmised. Enamasti omavad ettevõtjad laiapõhjalisi teadmisi. Ettevõtlusega tegelemine (eriti väikeettevõtete puhul) nõuab oskuseid ja teadmisi erinevatest valdkondadest, sest ettevõtjatel tuleb oma tegevuses kokku puutuda erinevate ülesannetega. Seevastu spetsialistid, kes töötavad palgatöötajatena, saavad aga keskenduda sügavamale spetsialiseerumisele ja üksikute oskuste arendamisele. Kuigi ettevõtjad saavad ja peavadki rakendama oma ettevõtetes spetsialiste, on neil siiski vaja mitmekesiseid teadmisi, et spetsialiste valida, neid tööle rakendada ja nende tööd hinnata.
 
USA-s Stanfordi Ülikooli majandusteaduskonna magistriõppe lõpetanute seas viidi hiljuti läbi uuring, millega uuriti, kuidas mõjutavad ülikooliaegsed õppetulemused ja valikud õppekavas ettevõtjaks olemist pärast kooli lõpetamist. Uuringu tulemused andsid kinnitust hüpoteesile, et ettevõtlusega tegelemist soodustab tasakaalustatud kombinatsioon erinevatest oskustest. Esiteks, ettevõtjana tegutsemise tõenäosus oli suurem neil vilistlastel, kelle eksamihinded erinevate õppeainete lõikes olid ühtlasemalt jaotunud. Need, kes said osades ainetes väga häid hindeid ja teistes ainetes kehvasid hindeid, hakkasid suurema tõenäosusega palgatöötajaks. Teiseks, ettevõtjaks said eelkõige need, kes ülikoolis valisid üksteisest suhteliselt rohkem erinevaid ainekursuseid. Tulevased ettevõtjad ei valinud õpingute ajal valikaineid mitte ainult ühest valdkonnast (näiteks turundus või juhtimine), vaid õppisid erinevate majandusvaldkondade kursustel. Kolmandaks, need kes hakkasid tegelema ettevõtlusega, olid ülikooli ajal (ja ka enne seda) töötanud rohkem erinevatel töökohtadel. Oluline oli mitte erinevate töökohtade arv, vaid erinevatel töökohtadel täidetavate tööülesannete erinevus üksteisest. Töötades erinevatel töökohtadel, omandasid tulevased ettevõtjad oskuseid ja teadmisi erinevates valdkondadest, mis tuli neile hiljem kasuks oma äri alustamisel.
 
Nende tulemuste põhjal võib järeldada, et selleks, et rohkem noori hakkaks tegelema ettevõtlusega oleks vaja noortel saada mitmekülgsemat ja laiapõhjalisemat haridust. Laiapõhjalisem haridus annab avarama silmaringi, mis on vajalik selleks, et näha ühiskonna vajadusi laiemas plaanis ning märgata soodsaid ärivõimalusi. Kuigi esmapilgul võib tunduda, et laiapõhjalisema hariduse andmine ei ole põhjendatud olukorras, kus Eesti majanduses valitseb tugev puudus spetsialistide järele, ei ole laiapõhjalisem haridus spetsialiseerumisega tegelikult vastuolus. Mitmekülgsete teadmiste omandamine erinevatest valdkondadest, ei välista hiljem üksikutele valdkondade sügavamat tundmaõppimist. Siiski algab tänapäeval kohati spetsialiseerumine juba liiga vara. Näiteks on viimastel aastatel muutunud keskkooli õpilaste valikud liiga ühekülgeseks, mille tulemusena on oluliselt vähenenud matemaatika riigieksami sooritajate arv. See tähendab omakorda seda, et paljud noored ei pööra matemaatika õppimisele kuigi suurt tähelepanu. Noorte poolt tehtud sellised valikud muudavad nende haridust ühekülgsemaks ja seeläbi ka vähendavad nende võimalusi ettevõtjaks saada. Antud olukorras võiks riik mõelda, kas ei oleks vajalik teatud ulatuses noorte valikuvõimalusi piirata, et nad omandaks laiapõhjalisemaid teadmisi ning seeläbi ei piiraks oma tulevikuvõimalusi.

 

Kas rikkaks saamiseks on vaja raha või oskuseid?
 
Üks levinumaid käibetõdesid on veendumus, et selleks et teenida raha peab olema raha. Väga paljud inimesed räägivad, et võiksid tegeleda mitmesuguste äriprojektidega, kui vaid oleks algkapitali. Nendel, kes on teinud mõningaid plaane ettevõtluse alustamiseks, on kapitalipuudus sageli ettekäändeks, miks asjaga pooleli jääda.
 
Aga kas ikka on raha teenimiseks raha vaja? Tegelikult esineb palju näiteid, kus pole vaja väga suurt tulu teeniva ettevõtte loomiseks kuigi palju kapitali. Näiteks Andrei Korobeinik arendas täiesti nullist suhtlusportaali rate.ee. Seejärel müüs ta 51% sellega seotud ettevõttest 40 miljoni krooni eest. Tarkvarafirma Playtech loonud ja Londoni börsile viinud Rain Kivisiku vara väärtus ületab miljardit krooni, kuigi aastal 2000 alustas ta ka selle ettevõtte loomisel ilma märkimisväärse algkapitalita. Mõnevõrra kaugemalt võib tuua veelgi mastaapsemaid näiteid. Videoportaal YouTube on loodi 2005.a. veebruaris  Chad Hurley, Steve Cheni ja Jawed Karimi poolt. Asi sai alguse lihtsalt tahtest leida mõistlikku lahendust, kuidas videoid isiklikuks otstarbeks internetti panna. 2006.a novembris ostis Google YouTube’i 1,65 miljardi dollari eest.
 
Mis juhtub siis, kui väheste teadmistega inimene saab endale suurema summa raha? Tavaliselt on see võimalik lotovõidu või päranduse kaudu. Mõne aja pärast on see neil otsas või on siis vähemalt selle väärtus märkimisväärselt vähenenud. Arvate, et nad lihtsalt kulutavad selle ära? Kuigi esineb ka selliseid juhtumeid, ei ole see siiski põhiline põhjus, kuhu äkitselt saabunud varandus kaob. Palju sagedamini hävib see ebaõnnestunud investeeringute või äriprojektide kaudu. See, et inimesel on korraga palju raha, ei tee temast veel investorit ega ärimeest. Teadmisi on tal ikka endiselt sama vähe. Sageli tekitab raha olemasolu liigset enesekindlust, samuti tekib sellistel juhtudel sageli palju sõpradest äripartnerid, kes tõmbavad äsja rikkaks saanu halvasti läbimõeldud äriprojektidesse.
 
Liiga suur kapitalikogus võib olla alustavale ettevõttele hävitav, sest see viib ebaefektiivse tegutsemiseni. Kui kapitali on piisavalt, siis sageli alustatakse juba alguses suhteliselt suurte kontori-, side-, turundus-, transpordi- jne. kuludega. Vastupidi, olukorras, kus kapitali on alguses vähe, on vaja tunduvalt rohkem mõelda, kuidas väiksemate kuludega oleks võimalik ettevõtte tegevust korraldada. See on väga kasulik juba loovuse arendamise ja ettevõtjaliku ellusuhtumise omandamiseks.
 
Selleks, et teha edukat ettevõtet, on eelkõige vaja oskuseid. Paljud arvavad, et on vaja head ideed, aga tegelikult ei ole hea ideega midagi teha, kui seda ei suudeta teostada. Selliseid inimesi, kellel on väga head ärimõtted on küllaga, kuid enamus neid ei suuda neid teostada. Kui on aga olemas ettevõtluseks vajalikud oskused, siis on alati võimalik teostada ka teiste inimeste ideid. Ettevõtlusega tegelemiseks kõige vajalikumad oskused on:
  • Loovus ja paindlik mõtlemine. Selleks, et olla konkurentidest edukam tuleb teha asju nendest paremini. Kõige edukamad ettevõtted on põhinenud uutel ideedel ja nende uutmoodi teostusel. Miks paljud ettevõtted ei too kuigi palju sisse? Sellepärast, et need järgivad harjumuspärast lähenemist, kopeerivad oma tegevuses teisi ettevõtteid ja ei olen nendest millegi poolest paremad.
  • Oskus tulevikku ette näha. Maailma muutub kiiresti, muutuvad teenused, tooted, tootmisproteesid, turustus ja tarbijate vajadused. Ettevõtja peab suutma ette näha, milline on tulevik.
  • Kapitali ja töötajate kaasamise oskus. Ettevõtja peab suutma oma ideed teistele inimestele müüa, peab suutma näidata ennast usaldusväärsena, et investorid ettevõtet rahastaksid ja et töötajad ettevõtmisest innustuksid ja sellega fanaatiliselt tegeleksid.
  • Oskus efektiivselt tegutseda. Ettevõtja ei saa käed rüpes istuda ja oodata tööpäeva lõppu. Ettevõtlus on suures osas asjade ära tegemine. Vajalik on ennast ja oma aega juhtida, planeerida oma tegevust ja mitte teha mõttetuid asjul
 
Igasugused oskused on arendatavad. Ka ettevõtluse jaoks vajalikud oskused. Areng ei tule üleöö, aga kui me pidevalt selle nimel tegutseme, siis muutume järjest üha paremaks ja paremaks ning nii suudame teha lõpuks ka asju, millest me kunagi ei julgenud isegi mitte unistada.